Greencube Liis

Erivajadusega ja puudega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti mõjutab kõige enam nende elukeskkond ning selle vastavus nende individuaalsetele vajadustele. Eluruumid ei ole enamasti ehitatud ega kohandatud erivajadustega inimestele juurdepääsetavaks ja kasutatavaks. Enamik ratastooli kasutajate eluruumidest on iseseisvaks toimetulekuks kohandamata, samuti on iseseisev ligipääs eluruumile raskendatud, mistõttu sõltub nende igapäevane toimetulek hooldajast. Suuresti on takistused liikumisel ka põhjuseks, miks liikumispuudega inimeste tööhõivemäär on madal.

Enamiku kortermajade/eramute sissepääs ei ole varustatud kaldteedega, uste avad ja läbikäikude laiused ei ole kohandatud ratastooliga liikuva inimese vajadusi silmas pidades, rääkimata muudest teguritest, mis mõjutavad igapäevaseid tegevusi ning olmetingimusi. Eluruumide kohandamine vastavalt ratastooliga liikuvate inimeste vajadustele on kulukas ning tulemused on enamasti ebapiisavad võrreldes spetsiaalselt ratastooli kasutavate inimeste jaoks projekteeritud eluruumidega.

Tehases valmistatava moodulmaja puhul on võrreldes traditsiooniliste ehitistega lihtsam saavutada vajalikku funktsionaalsust ning ka ehituskvaliteeti, kuna kõik elemendid saab välja töötada konkreetse sihtrühma vajadusi arvesse võttes maja ehitustehases.

Et tagada projekti sihtrühmaks olevatele ratastooli kasutajate koduga seotud spetsiifilisi vajadusi rahuldav funktsionaalne terviklahendus oli vaja välja selgitada, millised kodused hoone ja ruumidega seotud faktorid mõjutavad sihtrühma elukvaliteeti ning iseseisvat hakkamasaamist kõige enam. Vaja oli välja töötada standardiseeritud lahendused hoones ratastooliga liikumiseks ning erinevate eluks vajalike tegevustega seonduvate vajaduste rahuldamiseks (sh sisustuselemendid, erinevad abivahendid) arvestades moodulmaja eripärasid ja piiranguid.

Projekti raames teostati töö sisseostetava teenusena. Töö teostajaks oli Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juures tegutsev Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK), mille partneriks oli Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK). TERE KK valiti teenusepakkujaks, sest pakkus parimat terviklikku lahendust kombineerituna disaini ja liikumise erivajadusi hästi tundvate ekspertide poolt (HNRK eksperdid, abivahendite kasutajad, sh. ratastooli kasutajad).

Projekti raames teostas TERE KK vastavalt püstitatud lähteülesandele järgmised tegevused:

a) Analüüsis ratastooli kasutaja elukeskkonna kvaliteeti enim mõjutavaid tegureid;

b) Täpsustas, millised faktorid ja millises ulatuses on moodulmaja projekteerimisel ja ehitamisel olulised tagamaks eluruumi mugavuse, kasutajasõbralikkuse ja efektiivsuse, pidades silmas ratastoolikasutajate erivajadusi;

c) Analüüsi tulemustele tuginedes töötas välja moodulmaja ruumide, sisutuse ja tehnosüsteemide kontseptuaalsed ja funktsionaalsed lahendused, millega peab arvestama maja disainimisel, projekteerimisel, ja ehitamisel, pakkuda välja lahendus ruumikujunduse osas;

d) Koostas moodulmaja ruumide, sisustuse ja tehnosüsteemide võimalike erilahenduste kirjeldused;

e) Koostas ruumilahenduste digitaalse 3D mudeli.

Funktsionaalsete disainlahenduste juures on tähtsal kohal disainiuuring, mille raames analüüsiti erinevaid võimalusi ja lahendusi lahendusele püstitatud eesmärgist ja kasutaja sihtgrupist lähtuvalt. Pidades silmas sihtgrupi spetsiifikat oli oluline kaasata nii disainerid kui ka sihtgrupi vajadusi ja praktikas juba tõestatud lahendusi hästi tundvad eksperdid.

Pidasime väga oluliseks, et TERE KK suutis parima tulemuse saavutamiseks kaasata töösse nii disainerid, sisekujundaja kui ka liikumisvõime ja taastusravi eksperdid.

Projekti tulemusena valmivatel lahendustel põhineva prototüübi (või erilahendustega moodulmaja näidiseksemplari) valmistamine ei kuulunud käesoleva projekti mahtu.